Züleyxa Izmailova: Toit ei ole luksuskaup – maksud peavad muutuma

Eestis on toidu hinnad juba pikalt olnud Euroopa ühed kõrgemad, samas kui inimeste sissetulekud jäävad põhjamaadest kaugele maha. Kui sellele lisada tõsiasi, et juulist tõuseb käibemaksumäär juba 24%-ni, siis on üsna selge, et paljudele peredele muutub toidu ostmine veelgi raskemaks.

Viimaste kuude jooksul on selgeks saanud ka see, et toidukorvi kallinemine polnud ajutine ja see paneb inimesed muretsema. Kui senimaani võis loota, et ehk hakkavad inflatsiooni taltudes ka toiduhinnad langema, siis nii see kahjuks olnud pole ja mõned meist on võtnud härjal sarvist ja läinud Soome toitu ostma. Seal on odavam. Ka viimase nädala ajakirjanduslikud uurimused leidsid sellele tõsiasjale kinnitust. Isegi Eestis toodetud toitu müüakse üle lahe soodsamalt, kohati lausa kordades!

Oleme olukorras, kus need, kes Soome sõita ei saa, küsivad restoranidelt ja kohvikutelt toiduülejääke, sest poest ei jaksa nad enam toitu osta. Tendents, kus täisväärtusliku toidu lauale saamine on  muutumas aina vähemate luksuseks, kahjustab Eesti ühiskonna sidusust ja toob kaasa kaugeleulatuvaid probleeme, mida oleks arukas ennetada.

Hiljuti Eesti Ekspressis avaldatud artikkel kirjeldab, kuidas eestlased toitu Soomest ostmas käivad. Nimelt on kaasmaalased avastanud, et Helsingi kauplustes on neile vajalikud tooted palju odavamad kui Eestis. Erinevalt alkoholist või tubakast pole söömine valiku küsimus. Toit on vajalik ressurss ilma milleta pole võimalik elada.

Soomes  toidu käibemaks 14% 

 Kui põhitoiduainete hinnaerinevus võrreldes kõrge elatusstandardiga põhjanaabriga on juba praegu mitmekordne, siis võib ennustada, et edaspidi hakkavad veel enamad inimesed endale vajalikku toiduvaru võõrsilt hankima. Eriti kurvaks teeb aga Eesti Ekspressi uurimusest selgunud tõsiasi, et isegi mitmed eestimaised tooted on koduturul märksa kallimad kui Soomes. See on otsene tagajärg sellele, et Eestis pole siiani julgetud vajalikke maksumuudatusi teha. Põhjanaabrite mõlemal pool lahte tegutseva Prisma Peremarketi juhatuse esimees Ilkka Alarotu rääkis Eesti Ekspressile, et tema hinnangul on käibemaks peamiseks põhjuseks, miks toit Eestis niivõrd kallis on. Praegu kehtib Soomes toidule madalam, 14% suurune käibemaksumäär ja Alarotu sõnul pole Soomel plaanis toidu käibemaksu tõsta, sest kõrged toiduhinnad mõjuvad kõige rängemalt just väiksema sissetulekuga inimestele ning enamikus Euroopa riikides kehtib toidule veelgi madalam maks kui Soomes.

Statistikaameti värskelt avaldatud andmete kohaselt kerkis tarbijahinnaindeks 2025. aasta jaanuaris detsembriga võrreldes 1,5% ning 2024. aasta jaanuariga võrreldes lausa 3,9%. Toidukaupadest on võrreldes 2024. aasta detsembriga enim kallinenud kala 31%, täispiim 12% ning värske köögivili 7%. See on tõus vaid ühe kuu jooksul! Ja seda jõulude suhteliselt kõrgema hinna tasemelt. Kuhu edasi?

Toit on põhiõigus

Eestlased on pikka aega toidu eest pidanud maksma rohkem kui enamikes teistes Euroopa riikides. Eestis on toidu hinnad kasvanud kiiremini kui palgad ja ostujõud. Tänavu juulist tõuseb üldine käibemaksumäär aga 24%-ni, mis teeb meist ühe kõige kõrgema käibemaksuga riigi Euroopas, kus esmatarbekaupadele ega toidule mingeid maksusoodustusi pole. Probleemi süvenemise vältimiseks on aeg põhitoiduainetele ja esmatarbekaupadele soodsamad käibemaksumäärad kehtestada. See oleks praeguseks ainuke piisavalt kiire lahendus, mis võiks meie inimesi ja perekondi kõige hullemast päästa.

Toiduhindade kontrolli alla saamiseks on regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman andnud oma ministeeriumile ülesandeks analüüsida toiduainete maksumäära alandamise võimalusi Eestile sobival viisil, et tagada kohaliku toidu kättesaadavust ja riigi toidujulgeolekut. Selle tulemuste nägemine võtab veel natuke aega, aga oluliste otsuste tegemisel ei saa ka liiga rutakalt tegutseda, sest ootamatute tagajärgedega tegelemine võtab veel rohkem aega ja on kulukam. Käibemaksumäära langetamisest näiteks 9% tasemele võidaksid lisaks tarbijatele ka kohalikud toidutootjad ja põllumajandussektor, sest madalam maksumäär aitab eesti tarbijal odavama importkauba asemel parema kvaliteediga kodumaist toodet eelistada.

Toiduainete käibemaks mujal Euroopas

• Soome – 14%

• Rootsi – 12%

• Läti – 12% teatud toiduainetele

• Leedu – 9%

• Saksamaa – 7%

• Prantsusmaa – 5,5%

• Hispaania – 4%

• Poola – 5%

Kõrge toiduhind on poliitiline otsus mitte loodusõnnetus

Toidu hinna kujunemine pole miski, mis lihtsalt „juhtub“. See on poliitiliste otsuste tagajärg. Kui teised Euroopa riigid on otsustanud oma inimestele vastu tulla ja kehtestanud toiduainetele ja esmatarbekaupadele madalama käibemaksu, siis Eestis on toidul ja näiteks ka mähkmetel sama maksumäär, mis luksuskaupadelegi. See pole jätkusuutlik ega õiglane.  Rahandusministeeriumi ametnikud võivad ju öelda, et riigil pole maksuerisuste tegemiseks raha, kuid tegelikult ei vasta see tõele. Küsimus on prioriteetides. Kui me võtame inimestelt võimaluse tervislikult toituda, siis lõivu maksame mujalt. Näiteks tervisekassa ja töökassa kasvavate kulude kaudu ja võimalik, et rohkem kui toidu käibemaksu vähendamisest. Tegelikult on ka mitmed majanduseksperdid nentinud, et senise maksupoliitikaga me edasi ei purjeta ja riigi ülalpidamiseks vajalike vahendite kokku kogumiseks tuleb maksupoliitikat õiglasemaks ja jätkusuutlikumaks kujundada.

Sotsiaaldemokraatide vaatest oleks õiglane vähendada väiksema sissetulekuga inimeste maksukoormust ja kehtestada suurkorporatsioonidele, luksuskaupadele ja keskkonda kahjustavatele tootmisele kõrgemad maksumäärad. Minu hinnangul tulekski alustada põhitoiduainetele maksusoodustuse kehtestamisest. See leevendaks väiksema sissetulekuga inimeste olukorda. Kui inimesed ei peaks nii suurt osa oma sissetulekust toidule kulutama, saaksid nad vabanenud raha eest osta midagi muud. Kauplejad teeniksid oma tulu ning maksud laekuksid ikkagi riigikassasse.

Kas Eesti peab jääma riigiks, kus toit on luksus?

Parempoolsed poliitikud on vaigistanud toiduainete käibemaksu langetamise arutel väitega, et maksuerisus toidu hinda poelettidel soodsamaks ei muuda. Aga miks riigid erinevaid käibemaksu määrasid üldse rakendavad, seal hulgas ka Eesti, kui sellel hindadele reaalset mõju pole?

Eestis on inimesi, kes juba täna ei saa omale täisväärtusliku toidu ostmist lubada ning on selge, et samal kursil jätkates probleemid igapäevase toimetulekuga üha süvenevad. Maksukoormust tuleb õiglasemalt jagada, et rikkamad panustaksid rohkem. Eesti peab tegema otsuseid, mis toetavad oma inimesi, mitte ei tõuka neid veelgi suurematesse raskustesse.

Inflatsioonispiraali katkestamiseks ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamiseks tuleks kaaluda põhitoiduainete käibemaksu langetamist 13%, 9% või 0%. See pole mingi ulmeline idee, vaid teistes riikide näitel täiesti toimiv lahendus ja loogiline samm Eestile.

ZÜLEYXA IZMAILOVA: kes Soome odava toidu järele sõita ei saa, küsivad restoranidelt ja kohvikutelt toiduülejääke