Urmas Reinsalu: Michali valitsus on poole aastaga langenud seisu, milleks Kaja Kallasel kulus aasta

Isamaa esimees Urmas Reinsalu sõnas erakonna Tartus toimunud volikogul peetud kõnes, et Kristen Michali valitsus on poole aastaga suutnud langeda seisu, milleks Kaja Kallasel kulus aasta. Läbikukkumise tõendiks on ka ühiskonda raputav segadus automaksu ümber.

„Osad inimesed on nõutud: nende registreerimistasu auto müümisel on suurem kui auto turuhind. Tekkinud on absurdisituatsioon, mille eest keerutades püüavad valitsusparteide juhid ennast peita. Michal teatas neljapäeval, et tema oli isiklikult automaksu suhtes kriitiline. Pole vaja tagasihoidlik olla, härra peaminister! Autoomanike Liit andis autoomanike vaenlase tiitli just Michalile selle eest, et tema nõudmisel, et automaks kliimaeesmärke rohkem täideks, suurendati maksu algselt 120 miljoni mahult 240 miljoni euroni,“ sõnas Reinsalu.

Veel sel kolmapäeval hääletas tänane koalitsioon parlamendis maha Isamaa automaksu tühistamise eelnõu, mis tähendanuks ka juba välja saadetud maksuteatiste kehtetuks muutmist. Reinsalu lubas, et Isamaa esitab selle eelnõu uuesti ning allkirjastas ka sümboolselt erakonna lubaduse võimule tulles automaks tühistada.

Isamaa esimehe sõnul on peaminister Michali ajal Eestit tabanud maksutornaado, mille kõrval kahvatuvad isegi Kaja Kallase viimase valitsuse maksutormid. „Kokku võtab kahe peaministri, Michali-Kallase poliitika sel aastal keskmist palka teenivalt Eesti inimeselt ühe kuu sissetuleku,“ rääkis Reinsalu.

„Michali valitsus on objektiivse hinnanguna läbi kukkunud. Sinna punkti, kuhu Kallas valitsusjuhina jõudis aastaga, on Michali juhitud trio jõudnud kuue kuuga,“ lisas ta. „Isamaa ülesanne on inimestele anda tagasi julgus ja lootus, et poliitikamuutus Eestis on võimalik.“

Peale videot saab lugeda Reinsalu kõnet täispikkuses!

Michali valitsus on läbi kukkunud,
Eesti vajab poliitika muutust.

Tusameelne talv Eestis 2025. aasta alul. Inimesed on murelikud. Pessimism surub alla meie loovat energiat ja muudab tulevikuvaate segasemaks.

Läinud suvel pani Kaja Kallas ameti maha, jättes paraku maha suure segaduse.

Valitsus oli lakanud töötamast juba pool aastat varem – nii formuleerisid seda ka koalitsiooni teiste erakondade juhid. Eelmine peaminister keskendus tulemuslikult päädinud väljumispoliitikale peaministri ametist. Riigi poliitiline juhtimine oli pausil. Õnneks ei suutnud sisemises segaduses valitsus langetada ka täiendavaid rumalaid otsuseid.

Mäletate, toona alles rippus õhus risk uuteks maksudeks, mille kohta täpselt aasta tagasi kinnitasid koalitsiooni juhid, et rahvas ei kannataks neid enam välja!

Samas ei langetatud ka vajalikke otsuseid, ennekõike julgeolekuvallas. Otsustamatuse protestiks lahkus ametist kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm, kes ütles avameelselt, et valitsus ei tee Eesti kaitsmiseks vajalikke otsuseid.

Kristen Michali asumisel peaministri ametisse oli segadusest tüdinult kindlasti paljudel heausksetel inimestel ootus nii poliitika muutuseks kui paremaks juhtimiseks.

Eelmise kevade Euroopa Parlamendi valimistel kutsus Isamaa tegema sellest rahvahääletuse valitsuse kehvale poliitikale ja saatma Toompeale kodanike signaali soovist poliitikat muuta.

Inimesed selle sõnumi valimispäeval ka andsid.

See võimalus oli laual ja selleks kutsus Isamaa ka võimulolijaid üles: tunnistama ausalt tehtud vigu ja muutma poliitikat.

Pool aastat Michali valitsust on möödunud. Anname sellele hinnangu.

Kõigepealt maksud. Kui Kallase ajal oli laual uue maksutormi oht, siis Michali valitsus käivitas maksutornaado.

See aasta on Reformierakonna maksutõusude aasta.

1. jaanuar – automaks.

Suurim automaksu registreerimistasu arve, nagu lugesime meediast, on üle 11 000 euro. Osad inimesed on nõutud: nende registreerimistasu auto müümisel on suurem kui auto turuhind. Tekkinud on absurdisituatsioon, mille eest keerutades püüavad valitsusparteide juhid ennast peita. Michal teatas neljapäeval, et tema oli isiklikult automaksu suhtes kriitiline. Pole vaja tagasihoidlik olla, härra peaminister! Autoomanike Liit andis autoomanike vaenlase tiitli just Michalile selle eest, et tema nõudmisel, et automaks kliimaeesmärke rohkem täideks, suurendati maksu algselt 120 miljoni mahult 240 miljoni euroni. Isegi Võrklaev hädaldas toona, et inimesed peavad hakkama hobustega sõitma.

Sel kolmapäeval hääletas Riigikogu võimuliit maha Isamaa ettepaneku automaks tühistada. See on nende võim täna. Me esitame selle eelnõu uuesti ja ühel päeva me tühistame automaksu niikuinii. Me lubame seda!

Võtame edasi.

1. jaanuar – tulumaksu tõus 22 protsendile
1. jaanuar – ajalehtede käibemaksu tõus
1. jaanuar – majutusasutuste käibemaksu tõus
1. mai – elektriaktsiisi tõus 45 %
1. mai – diiselkütuse tõus 7 %
1. mai – maagaasi tõus 18 %
1. juuli – käibemaksu tõus 24 protsendile
1. juuli – bensiini aktsiisitõus 5 %
1. oktoober – tuleb täies mahus tasuda tõusnud maamaks

Kokku maksavad Eesti inimesed ja ettevõtted uusi makse ja koormisi üle miljardi euro.

Ministeeriumite valitsemiskulud vähenevad kokku 0,1% ehk 6,9 miljonit eurot.

Maksutõusud toovad omakorda kaasa uue inflatsioonispiraali ning hinnad kallinevad sel aastal 5%.

Kokku võtab kahe peaministri, Michali-Kallase poliitika sel aastal keskmist palka teenivalt Eesti inimeselt ühe kuu sissetuleku.

Maksudelt jõuame majanduse juurde. 2023 oli Eesti majanduslangus Euroopa suurim, majandus kukkus ka 2024. aastal. Valitsus kõneleb sellest, et korrastab riigi rahandust – tegelikkuses kasvas Eesti riigivõlg Euroopas kõige kiiremini. Kui Kallase ajal saatis 38 ettevõtlusorganisatsiooni peaministrile protestikirja valitsuse majandusvaenuliku poliitika kohta, siis Michali ajal tegi seda juba 40 ettevõtlusorganisatsiooni.

Isegi Kaja Kallas teatas Brüsseli võlvide alt, et Michali läbi surutud ettevõtete tulumaksuvabastuse süsteemi muutus hävitab Eesti maksukeskkonda.

Signaalid, mis saadetakse majandusele, on kõrgemad maksud, maksusüsteemi lõhkumine, igas suunas ning ülereguleerimine.

Kristen Michal on koostatud kliimaseaduse poliitiline autor, mille plaanimajanduslik loogika on tekitanud Eesti ettevõtjates lausa konsensusliku kriitika.

Segadus valitseb energeetikas. Michal näeb Eest energeetika peaeesmärki paraku ideoloogilisena, seades peaeesmärgiks juhuelektripõhise energiamajanduse. Seepärast loodigi kliimaministeerium, mille poliitilistele ambitsioonidele on valitsus allutanud pikaajalised Eesti energeetilised valikud. Nii polegi üllatav, et samasuguse konsensusega saatsid Eesti ettevõtjad oma kriitikas prügikasti teise Michali leiutise – energiamajanduse arengukava. Lisan nende kriitikale veel heatahtliku soovituse peaministrile saata kliimaministeerium laiali, taastada normaalne keskkonnaministeerium ning käsitled energeetikat majandusküsimusena.

Kui Estlink purunes, kustusin üles peaministrit tagama põlevkivijaamade täieliku tootmisvõimsuse ning taotlema kiiresti Euroopa heitmekaubanduse reformi, käsitledes Eesti põlevkivielektrit energiapoliitiliselt. Michali seisukoht on, et ETS-süsteemi muutmine pole laual. Sel nädalal kutsus Donald Tusk Euroopa Liidu eesistujariigi Poola juhina ETS-süsteemi reformima. Meie passiivsus selles kontekstis on häiriv.

Ka eelmisel aastal oli meil sündimuse must rekord kolmandat aastat järjest. Nii nagu Kallase valitsuse ajal, ignoreerib ka Michali valitsus rahvastikukriisi. Ainsad perede kindlustunnet puudutavad sammud, mida Michali valitsus on ette võtnud, on kindlustunde süstemaatiline lõhkumine, mida rahvastikueksperdid peavad ohtlikuks veaks nii peretoetuste, lapsetoetuste, koduse ema tervisekindlustuse kui vanemahüvitise kallal. Minu ainus sõnum valitsusele on selge: kui teil puudub võime ja huvi sõnastada positiivset rahvastikupoliitilist käsitlust, siis palun ärge tehke vähemalt halba.

Julgeolekust.

2023. aastal jättis valitsus arvestamata kaitseväe juhataja üleskutse soetada kiiresti moona. Möödus aasta ning ministrid valetasid külmavereliselt et nemad ei teadnud sellest mitte midagi.

Pärast skandaali suudeti vajaliku 1,6 miljardi asemel leida eelarvestrateegiasse ilma käibemaksuta vaid 598 miljonit eurot ning hämati, et nelja aastaga tehniliselt polegi võimalik rohkem soetada. Järjekordne vale. Nagu on ka vale see, et julgeolekumaks on mõeldud riigikaitse vajaduste rahastamiseks. Tegelikkus on teine: see raha läheb reformierakonna maksuküüru üüratu maksumuse katteks summas 1,5 miljardit eurot. Tegelikkuses kaitseotstarbelise erivarustuse rida riigieelarves, kust soetatakse moona, hoopis väheneb 96 miljonit eurot.

Sügisel sai valitsus uue sõjalise nõuande riigikaitse kriitiliste võimevajaduste kohta. See vaikiti tuimalt maha kuni selle nädalani. Kui küsisin peaministrilt sel nädalal, miks ta nii tegi ega eeldatavasti vajalikke kriitilisi võimeid riigieelarve strateegiasse ei planeerinud, ma vastust ei saanud.

Juba sügisel kutsusin peaministrit EL tasemel algatama arutelu struktuurfondide raha kasutamisest kaitseinvesteeringute rahastamiseks. Sügisel tuli valitsuse nimel ametniku vastus, et sellega Eesti valitsus ei tegele, sest Euroopa Liidu rahaga on Eestil juba planeeritud muud prioriteedid.

Eesti riigi kaitsmiseks on olemas Eesti rahva konsensus. Kuid üha enam olen ma nõus Kusti Salmi kriitikaga poliitilise juhtimise kohta riigikaitses. Näib, et riigikaitse areneb praegu mitte valitsuse selge poliitika tõttu, vaid vaatamata sellele. Segadust peegeldab ka mundris ja tsiviilisikute laineline ennetähtaegne lahkumine ametist. Kaitseväe juhataja, diviisi ülem, kaitseliidu ülem, kaitseministeeriumi kantsler, viimasena laiapindse julgeoleku koordineerimise eest vastutav riigisekretär.

Nii nagu Kallase ajal, on ka Michali ümber tekkinud küsimused läbipaistvusest isiklikult langetatud otsuste puhul.

Huvitava faktina juhtimisest jätkas Michali valitsus pool aastat tööd Kallase valitsuse tööplaani alusel, mida täidetakse selektiivselt.

Michali valitsuse sümboolselt esimene otsus oli sotside ja Eesti 200 survel lõdvendada õpetajate keelenõudeid eesti keelele üleminekul.

Sellesse konteksti kuulub ka pantvangikriis põhiseaduse muutmise ümber, kus Eesti 200 ja Reformierakond, Michali suu läbi, kinnitavad, et tegelikult nad toetavad kodakondsuseta isikutelt valimisõiguse äravõtmist, kuid ei saa seda teha, sest sotsid ei luba. Nagu mängus: haned-luiged tulge koju! Ei saa tulla, hunt on ees!

Nõrk poliitika ja nõrk juhtimine.

Võtame kokku. Michali valitsus on objektiivse hinnanguna läbi kukkunud. Sinna punkti, kuhu Kallas valitsusjuhina jõudis aastaga, on Michali juhitud trio jõudnud kuue kuuga.

Eesti vajab poliitikamuutust.

Me vajame ühiskonna loova energia vabastamist, optimismi, et liikuda rahvana tõusule. See on tegelikult poliitika diskursuses kõige kriitilisem edutegur. Kuid see pole loosung, vaid see on praktiline tegevusplaan erinevates eluvaldkondades.

See aasta on kohalike valimiste aasta.

Poliitika muutus riigis algab kohalikest valimistest. Kehv valitsuse poliitika piirab kõigi Eest valdade ja linnade tulevikuvaateid. Meie ülesanne on inimestele anda tagasi julgus ja lootus, et poliitikamuutus Eestis on võimalik.

Me kutsume tublisid inimesi meie meeskondadesse üle Eesti. Tähtis on teha tõsine kodutöö programmilistes ja praktilistes lahendustes. Me koostame üleriigilise programmi kohalike omavalitsuste valimisteks, mille alusel meie valitud saadikud ja omavalitsusjuhid hakkavad tegema koostööd üle Eesti. Sest kehv valitsuse poliitika vajab ka meie alternatiivile tugevamat raskuspunkti. Need kohalikud valimised saavad olema  poliitika muutuse algus Eestis.

Meie sõnum täna, jaanuaris 2025 on Eesti inimestele selge: Lootust! Poliitika muutus on inimeste ja laiemalt Eesti tuleviku huvides.