Tallinnas toimus Euroopa HIMARS algatuse konverents

„Euroopa HIMARS-i algatus keskendub NATO kiirreageerimise võimekuse edendamisele ja täppis pikamaa kaudtulevõimete lõimimisele Balti regioonis ja Euroopas,“ ütles Ameerika Ühendriikide armee V korpuse juhataja asetäitja koostoime alal kindralmajor Maciej Jablonski.

„Pakume töist ja võib öelda akadeemilist lähenemist antud relvasüsteemiga seotud teemade arutamiseks. HIMARS süsteemi puhul me ei räägi ainult masinast, sellel olevast relvasüsteemist ning laskemoonast ja hukukindlusest- konverentsi teemadering on oluliselt laiem. Efektiivseimad kasutamisviisid mitmedomeeni operatsioonides, koostoime teiste relvade- ja relvaliikidega ning vastava andmevahetuse ja samakõlastamise tagamise kogemused ja õpituvastused on kindlasti huvipakkuvad kõikidele osalejatele. Oluline on tõdeda, et meie senised järeldused käimasoleva sõja kogemustest on leidnud kinnitust,“ lisas diviisi staabi tuletoetusjaoskonna ülem kolonelleitnant Meelis Laanemets.

„Euroopa HIMARS-i algatus tugevdab lisaks taktikalistele võimekustele ka NATO strateegilist ühtekuuluvust, kohanemisvõimet ja valmisolekut kindlustades alliansi võimet seista vastu kaasaegsetele julgeolekuriskidele,“ ütles Ameerika Ühendriikide 41. suurtükiväebrigaadi ülem kolonel Frank Maxwell. „Algatus kui rahvusvaheline ettevõtmine näitab selgelt  tugevat partnerlussuhet USA, Eesti ja NATO liitlaste vahel tõrjudes esilekerkivaid ohte ja kindlustades rahu ja stabiilsust NATO idapiiril,“ lisas kolonel Maxwell.

Tallinnas 15.- 16. jaanuarini toimunud kohtumise formaadi algatajaks on Ühendriikide armee V korpus. Sääraste kohtumiste peamiseks eesmärgiks on NATO liitlaste koostöövõime arendamine, kuna mitmed NATO liitlasriigid on hankinud ja hakanud juurutama HIMARS-e (High Mobility Artillery Rocket Systems) tugevdamaks Euroopa kollektiivset julgeolekut. HIMARS võimekuste ühtne juurutamine on NATO idatiiva heidutuse oluline osa.

Kaitseväe diviis on kaitseväe juhataja käsuõigusega antud NATO käsuahelasse ja allutatud NATO Kirdekorpusele. Diviis täidab Eesti sõjalises kaitses kahte peamist eesmärki – seob omavahel maakaitseringkondade, brigaadide ja teiste väeliikide lahingud ning on ühenduslüli liitlaste ja nende sõjaliste võimete vahel. Diviisi kuuluvad nii Eesti kui liitlasriikide üksused. Eesti üksustest kuuluvad diviisi koosseisu 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaad, suurtükiväepataljon, logistikapataljon, luurepataljon ning staabi- ja sidepataljon