Swedbanki majandusprognoos: jaanuar 2025

Intressimäärade langus euroalal jätkub

Donald Trumpi uus ametiaeg on suurendanud maailmas poliitilist ebakindlust. Euroopa riikidele ja Hiinale uute tollitariifide kehtestamise osas on praegu veel palju ebaselgust. Kuigi kasvav protektsionism kahjustab maailmamajandust, jääb lähiaastatel selle mõju tõenäoliselt tagasihoidlikuks.

Euroala majanduskasv on riigiti ebaühtlane. Tööstussektori langenud tootlikkuse, suurenenud konkurentsi, suhteliselt kõrgete energiahindade ning USA võimalike tollitariifide tõttu langetasime euroala selle aasta majanduskasvu prognoosi 1 protsendini ja järgmise aasta oma 1,1 protsendini. Need kasvud jäävad alla euroala viimase kümne aasta keskmisele. Välisnõudluse paranedes on vähetõenäoline, et Euroopa tööstussektori toodang ja eksport suudavad kiirelt taastuda. Sisetarbimise väljavaade on seevastu parem. Tööturg on tugev, inflatsioon aeglustub, intressimäärad langevad ning majapidamiste ostujõud paraneb, mis võimaldab rohkem tarbida.

Vaatamata suhteliselt kõrgetele energiahindadele, jätkab euroala inflatsioon aeglustumist. Kuna ka majanduskasv on loid, langetab Euroopa Keskpank meie prognoosi järgi hoiustamise püsivõimaluse intressimäära selle aasta septembriks 1,75 protsendini ning pärast mõningat pausi, 2026. aasta alguses 1,5 protsendini.

Eesti majandus paraneb vaatamata maksutõusudele

Praeguste hinnangute kohaselt lõppes Eestis kaheksa kvartalit järjest kestnud majanduslangus 2024. aasta esimeses kvartalis, kuid aasta kokkuvõttes kahanes sisemajanduse kogutoodang (SKT) püsivhindades 0,8%. Meie prognoosi järgi pöördub Eesti majandus sel aastal kasvule, suurenedes püsivhindades 1,5% ja järgmisel aastal 2,5%. Võrreldes eelmise prognoosiga ei ole me neid majanduskasvu numbreid muutnud.

Eksport suureneb sel aastal, kuid tarbimine jääb nõrgaks

Sel aastal toetavad majanduskasvu eelkõige suurem eksport ja investeeringud, samas kui majapidamiste tarbimise mõju on oluliselt väiksem. Töötleva tööstuse tootmismaht ja kaupade eksport on kasvule pöördunud. Kuigi me kärpisime Eesti kaubanduspartnerite majanduskasvu prognoosi allapoole, peaks välisnõudlus tervikuna veidi paranema, mis lubab 2025. ja 2026. aastaks oodata mõõdukat ekspordi suurenemist.

Pikalt kestnud jaemüügi langus eelmise aasta lõpus küll taandus ja enne selle aasta alguses kehtima hakanud mootorsõidukimaksu kasvas autode müük väga jõudsalt, kuid majapidamiste kindlustunne on jätkuvalt vilets. Ka Swedbanki kaardimaksete andmed näitavad, et eratarbimine on endiselt nõrk. Hõivatute arvu ja keskmise palga kasvu aeglustumine on pidurdanud kogu palgafondi suurenemist, mis on vähendanud ka eratarbimist.

Maksutõusud lisavad inflatsioonile hoogu

Hinnakasv on Eestis olnud euroala kiireimate hulgas, seda suuresti 2024. aasta maksutõusude tõttu. Kui eelmisel aastal kasvasid tarbijahinnad 3,5%, siis selleks aastaks prognoosime 4% ja järgmiseks aastaks 3,5% inflatsiooni. Majapidamiste inflatsiooniootused tõusid eelmise aasta teisel poolel. Selle aasta maksutõusud annavad inflatsioonile täiendavalt hoogu, kusjuures suurim mõju tuleb toidu- ja transpordihindade kerkimisest.

Hõive püsib suur ja tööpuudus hakkab vähenema

Vaatamata pikaajalisele majanduslangusele on tööturg olnud üsna vastupidav. Tööpuudus on tõusnud mõõdukalt ja hõive on suur. Eesti majandusaktiivsuse paranemine peaks kahel eesoleval aastal töötusemäära vähendama.

Kui eelmisel aastal tõusis töötusemäär 7,6 protsendini, siis sel aastal ootame selle vähenemist 7,2 ja järgmisel aastal 6,5 protsendini. Kuigi hõivatute arv sel aastal veidi väheneb, siis nende osakaal majanduslikult aktiivsete ja mitteaktiivsete inimeste hulgas jääb endiselt suureks. Eesti tööhõivemäär (üle 69%) on Euroopa kõrgeimate hulgas.

Kõrge tööhõive aitab ettevõtlussektoril kiiremini reageerida oodatavale nõudluse paranemisele. See võib muuta Eesti tööjõuturu pingelisemaks ja lükata nii tagant palgakasvu. Kui ettevõtete senine tööjõukulude kasv on tulnud kasumlikkuse vähenemise hinnaga, siis avaliku sektori palgakasvu pidurdavad plaanitud kulukärped. Palgakasv küll aeglustub, kuid jääb võrdlemisi tugevaks. Eelmise aasta 7,9-protsendine palgakasv aeglustub meie prognoosi järgi sel ja järgmisel aastal 6% lähedale.

Tarbimise tugevamat kasvu on oodata alles järgmisel aastal

Tulumaksu tõusu ja inflatsiooni koosmõjul reaalne netopalk sel aastal väheneb. Samas on alanevatel intressimääradel järjest suurem positiivne efekt laenu- ja liisingukohustustega majapidamiste ostujõule. Meie hinnangul peaks majapidamiste kindlustunne hakkama tasapisi paranema ja majapidamiste tarbimine teeb sel aastal tagasihoidliku kasvu. Järgmisel aastal suurendab maksuküüru kaotamine keskmist netopalka aga hüppeliselt, mis peaks avaldama tarbimisele suuremat positiivset mõju.

Loe täispikka prognoosi

https://www.swedbank-research.com/estonian/eestimajandus/2025/q1/index.csp

ENG: https://www.swedbank-research.com/english/swedbank_economic_outlook/2024/q4/index.csp