Suurtükiväepataljon tähistas 107. aastapäeva

Neljapäeval, 16. jaanuaril, tähistas diviisi suurtükiväepataljon oma 107. aastapäeva piduliku rivistusega Tapa linnakus, parimate ergutamisega ja liikursuurtükkidele K9 Kõu nime andmisega ning traditsioonilise jalutuskäiguga pataljoni ajaloolises kodulinnas Rakveres.

Suurtükiväepataljoni ülem kolonelleitnant Allan Raidma sõnul kinnitab sõda Ukrainas, et suurtükiväe tähtsus lahinguvälja kuningana on tänapäeval sama kõrge kui oli 107. aastat tagasi, mil sõja lävel olnud Eestis asutati 1. suurtükiväebrigaad.

„Kindralmajor Hugo Kauler ütles üle saja aastat tagasi suurtükiväelaste aastapäeval: „Valitsegu suurtükiväe peres alati üks meel ja üks keel ning ärgu kustugu see vaim, mis tiivustas suurtükiväge võitluses Narva all“,“ ütles kolonelleitnant Raidma pidulikul rivistusel tsiteerides kunagise suurtükiväeinspektori sõnu. „Ma olen kindel, et meie eelkäijad oleksid väga uhked nähes siin seisvaid sõdureid ning reservis teenistust jätkavaid suurtükiväelasi, meie relvasüsteeme ja professionaalsust, mida näitame nende kasutamisel rahuajal ning mida sama kindlakäeliselt ja visalt demonstreeriksime vajadusel ka Eesti kaitsmisel vaenlast hävitades,“ lisas kolonelleitnant Raidma.   

Tänasel pidulikul rivistusel said omale nimed ka kaks lahinguvälja jumalannat, liikursuurtükid K9 Kõu. Traditsioonide kohaselt panevad suurtükiväelased oma kaitsepühakut Püha Barbara-t austades liikursuurtükkidele pataljoni arengu jaoks tähtsate inimeste või nende poolt valitud naisenimed. Nii sai üks liikursuurtükk endale esimese taasloodud suurtükiväegrupi ülema reservkapten Rein Luhavälja abikaasa nime Kairi ning teise ristiemaks valiti tulepatarei ülem kapten Mari-Li Kapp. Tänaseid ristimistseremooniat läbinud liikursuurtükke saab uudistada 24. veebruaril Vabariigi aastapäevale pühendatud paraadil Tallinnas.

Pärast rivistust suundus pea 250 suurtükiväelast Rakverre, et jagada oma pidupäeva ajaloolise kodulinna elanike ja külalistega. Pidulikul jalutuskäigul osales lisaks liikursuurtükile ka Ameerika Ühendriikide mitmikraketiheitja HIMARS.

Rakveres tervitasid kaitseväelasi sajad lasteaialapsed, kooliõpilased, linnaelanikud ja –külalised, kelle nimel õnnitles suurtükiväelasi Rakvere linnavalitsuse ees linnapea Triin Varek.

„Rakvere raudteejaamast algas kunagi suurtükiväelaste teekond Vabadussõja esimesse lahingusse. See teekond oli täis väljakutseid, eneseületusi ja võitlusvaimu. Meenutame koos neid, kes andsid oma elu ja panuse Vabadussõjas, et tagada meile vabadus. Vabadus on kallihinnaline ning seda ei tohi kunagi võtta iseenesestmõistetavana. See on väärtus, mille eest tuleb seista igal hetkel. Elagu suurtükivägi ja elagu Eesti!“ ütles Varek.

Andmaks au Vabadussõjas võidelnutele ja langenutele asetasid suurtükiväelased pärgi Vabadussõja mälestussamba monumendile ja kapten Jaan Tõnissoni viimsele rahupaigale. 

Suurtükiväepataljoni asutamiskuupäevaks loetakse 16. jaanuari 1918, kui Eesti sõjaväelaste ülemkomitee ettekirjutisega anti korraldus alustada Eesti 1. suurtükiväebrigaadi formeerimist.

Fotod.