Priit Sibul: Eesti ootab, et NATO annaks ülesanne riigikaitses kiiremini tegutseda. Leedu ja Poola ei oota, neil on investeeringud kohal!

Riigikaitsekomisjoni liikme Priit Sibula kõne Riigikogus 21. jaanuaril 2025.

Kõigepealt ma tahaksin tänada saalist juba ära läinud Raimond Kaljulaidi, kes alustas ilusate tänusõnadega Isamaale ja sissejuhatuses ütles meile häid sõnu. Siis läks tema kõne juba lappama. Kuigi ta lubas, et ei tee ajaloolist ülevaadet, kritiseeris ta Isamaad selle eest, et me juba 10 aastat tagasi ei olnud nii targad, kui sotsid täna on.

SIPRI instituut on välja toonud, et Lätis ja Leedus olid 2012–2014 riigikaitsekulud 0,9% SKT-st, Eesti tegelik oli sel ajal 1,9%. Mingil põhjusel unustas Raimond mainida ka neid seiku, mil Sven Mikser tegi ettepaneku Kaitseliit laiali saata või 2009. aastal Ivari Padari ettepanekut vähendada riigikaitsekulusid 1%‑ni, nii nagu see oli Lätis tol ajal.

Aga nüüd eelnõu juurde. Urmas Reinsalu tutvustatud eelnõu ei ole Isamaa väljamõeldud idee, kaugel sellest. Me saame täna siin rääkida sellest eelnõust ja täiendavast investeeringust tänu Kaitseväe juhataja sõjalisele nõuandele ja see oli loomulikult märksa suurem kui täna palju siin saalis räägitud 1,6 miljardit. Sellest oli juttu ka komisjonis, kus hea kolleeg Leo Kunnas viitas, et nimetatud summa eest on võimalik vaid osaliselt vajalikke võimeid soetada. Selles osas loomulikult meil komisjonis eriarvamusi ei ole.

Täna siin palju kõneldud summa, 1,6 miljardit eurot, on möönduste ja võimalustega paremas kooskõlas ning arvestab tegelikke võimalusi ja vajadusi. Aga me saame rääkida sellest ju ainult sellepärast, et kaks järjestikust Kaitseväe juhatajat ja endine kaitseministeeriumi kantsler selle teema on jõuliselt tõstatanud. Kui poleks neid arutelusid, ettepanekuid ning survet, siis ma ei tea, mida me täpselt siin arutaks või mis oleks koalitsioonilepingusse sisse läinud. Olukord on keerulisem ja oht kõrgem kui kunagi varem.

Suheldes möödunud aasta lõpus ühe kaitsetööstusettevõtjaga, ütles ta, et te poliitikutena räägite kõrgest ohust, aga kõik teie otsused on täpselt nagu rahuajal ja vahel jääb mulje, et te isegi ei ole märganud, mis 24. veebruaril 2022 juhtus, teie otsuseid vaadates poleks seda nagu olnudki.

Koalitsioon ei teinud katsetki Euroopast erandit küsida, et saaksime ühekordselt täiendava vajaduse võimekuste soetamise osas realiseerida. Räägime eelarvet kirjeldavatest kriteeriumidest ja protsentidest suurema kirega kui meie vajadustest täiendava sõjalise moona kontekstis.

Head koalitsioonisaadikud, kuulake ennast! Kellele me seda korras eelarvet teeme? Meie kõige olulisem ülesanne on tagada riigi iseseisvus. Koheste ja täiendavate vajaduste hankimise kava on venitatud 2031. aastani, aga oravate tulumaksureformi valimislubaduse osaliseks katteks planeeritud julgeolekumaks lõpeb enne, kui planeeritud moona soetus lõplikult kätte jõuab. Mille arvelt seda teha plaanitakse, me tegelikult ei tea, sest riigi eelarvestrateegiat nendeks aastateks me näinud ei ole.

Kui Reformierakonna veetav valitsus arutaks samasuguse kirega 1,6 miljardi küsimust kui meretuulepargi 2,4‑miljardilist võimalikku toetusmeedet, mille kulu, tõe huvides olgu öeldud, on küll teises ajaperspektiivis, siis oleks meie moonavajaduse küsimused ja arutelud ammu vastuse saanud.

Mind teeb tegelikkus kurvaks. Riigikaitsekomisjonis on targad mehed. Me teame ju juba täna, et vajame täiendavaid võimekusi ja vahendeid, aga ootame, et kinnitus ja ülesanne tuleks suviselt NATO tippkohtumiselt. Leedu ei oota seda, Poola samuti mitte. Riigikaitse tööstuspargi rajamiseks on eriplaneering kehtestatud juba poolteist aastat tagasi ja meie otsuseid endiselt pole. Ka siin on meil otsustusmehhanism sootuks erinev Leedust, kus on tööd alustatud ning kaitsetööstusettevõtted ja investeeringud kohal.

Head kolleegid, näitame, et riigikaitse ei ole oluline ainult retoorikas ja kõnes, vaid ka tegudes! Tänan tähelepanu eest!