Kui raha kasutataks sihipäraselt, oleks riigikaitse 5% eesmärk juba tehtud

Reformierakonna juhitud viimased kaks valitsust on kõiki maksutõuse põhjendanud julgeolekuvajadustega, kui valdav osa kogutud rahast riigikaitsesse ei jõua.

“Kuivad numbrid näitavad, et kui valitsus täidaks oma lubadused ja suunaks riigikaitsesse kogu selle raha, mille uute maksudega kokku korjamist on julgeolekuvajadustega põhjendatud, oleksid Eesti kaitsekulutused juba praegu 5% SKT-st, mida peaminister Kristen Michal mõne päeva eest justkui uue eesmärgina esitles,” ütles Parempoolsete juhatuse liige Andrus Kaarelson. “Selle asemel läheb raha jooksvate kulude katteks, suures osas sotsiaalvaldkonda,” täpsustas Kaarelson.

Riigieelarve strateegiast nähtub, et võrreldes 2024. aastaga laekub järgneva nelja aasta (2025-2028) jooksul “julgeolekumaksuna” kehtestatud uutest maksudest ja maksutõusudest riigieelarvesse 4,45 miljardit eurot rohkem. Kaitseministeeriumi eelarvesse jõuab sellest kõigest 15% ehk 659 miljonit eurot, sotsiaalministeeriumi haldusala kulutused tõusevad sellal aga 3,6 miljardi euro võrra. “Julgeolekuga põhjendatud laekumistest jõuab sotsiaalvaldkonda 82%,” rõhutas Kaarelson. Kui valitsus täidaks oma lubadused ja suunaks selle raha päriselt riigikaitsesse, ületaksid Eesti kaitsekulud juba tuleval aastal 6 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Rahandusminister Jürgen Ligi püüdis Postimehes valitsuse nägu päästa, väites et valitsus ei ole maksutõuse põhjendanud ainult kaitsekuludega. Faktid räägivad siiski teist juttu:

– “Põhimõtteliselt võib seda tulu- ja käibemaksutõusu nimetada ka riigikaitsemaksuks. Sisuliselt ta seda ju on.” Peaminister Kaja Kallas käibemaksu tõusust, 20.04.2023.

– “Ka mina ei tahaks seda maksu kehtestada, aga praeguses julgeolekuolukorras, kus me peame riigikaitsesse investeerima rohkem, peame paluma maksumaksjalt suuremat panust riigi rahakotti”. Kaja Kallas automaksu kehtestamisest, 14.02.2024.

– “100% läheb julgeolekusse.” Kaitseminister Hanno Pevkur “julgeolekumaksuks” nimetatud käibemaksutõusust, üksikisiku tulumaksu tõusust ja ettevõtete tulumaksu kehtestamisest.

“Selle asemel, et julgeolekulubaduste täitmiseks kokku kogutud raha igapäevakulude katteks raisata, tuleks riigi kulusid otsekohe koomale tõmmata, loobuda indekseerimisest ja leida kärpekohad, et kogutud raha jõuaks päriselt riigikaitsesse,” ütles Kaarelson. Ta lisas, et kui tänase nn Kolme sotsi koalitsiooni prioriteet ongi sotsiaakulude paisutamine, siis nii tuleks ka ausalt öelda, mitte vassida “riigikaitse ja julgeoleku tugevdamisest”, tekitada kodanikes põhjendamatut turvatunnet, justkui peaks valitsus peab Eesti Vabariigi riigikaitset esmaoluliseks.