Kui “julgeolekumaksude” raha jõuaks riigikaitsesse, oleks Eesti kaitsekulu pea 7%

Parempoolsete arvutused tõendavad, et kui valitsus suunaks riigikaitsesse kogu raha, mille uute maksudega kokku korjamist on julgeolekuvajadustega põhjendatud, läheneksid Eesti kaitsekulud juba tuleval aastal 7 protsendile sisemajanduse kogutoodangust.

“Peaminister Kristen Michali hiljutine avaldus, justkui peaks Eesti kaitsekulude 5% juurde tõstmiseks laenu võtma, on äärmiselt ebapädev,” hoiatas Parempoolsete juhatuse liige Andrus Kaarelson. “Kui tänane valitsus ei raiskaks uute maksudega kogutud raha niisama jooksvate kulude peale, vaid paneks selle reaalselt kõik riigikaitsesse, oleksid Eesti kaitsekulutused juba tänavu 5,5% SKP-st,” tõi ta esile. Kaarelsoni sõnul ulatuksid Eesti kaitsekulud 2026. aastal juba 6,7 protsendini SKP-st, kui valitsus oma sõna peaks. “Tänase valitsuse ühiskonnaohtlikkus väljendub asjaolus, et julgeoleku sildi all kogutav raha ei jõua reaalselt riigikaitsesse,” rõhutas ta.

Reformierakonna juhitud valitsused on julgeolekuvajadustega põhjendanud tervet rida uusi makse ja maksutõuse. “Põhimõtteliselt võib seda tulu- ja käibemaksutõusu nimetada ka riigikaitsemaksuks. Sisuliselt ta seda ju on,” ütles toonane peaminister Kaja Kallas 2023. aasta aprillis. Mõni kuu hiljem kordus sama muster, kus valitsusliit põhjendas ka automaksu kehtestamist julgeolekuvajadustega.

Läinud aasta lõpus lisandus veel eraldi “julgeolekumaks” – tulumaksu ja käibemaksu tõstmist ning ettevõtete tulumaksu kehtestamist sisaldav maksupakett. “Selle viimase maksupaketiga kogutavast rahast liigub reaalselt riigikaitsesse, täpsemalt Kaitseministeeriumi eelarvesse kõigest 27%,” meenutas Kaarelson.

Seda kõike arvesse võttes on Kristen Michali jutt 5% juurde “jõudmisest” ja “mitmekesisest katteallikast”, mille toel kaitsekulusid kasvatada, Kaarelsoni sõnul äärmiselt murettekitav. “Selle valitsuse usalduskrediit on otsas. Julgeolekuvajadustega põhjendatud maksutõusudest kogutud raha lihtsalt jooksvate kulude peale ära raiskamine on märk, et täpselt sama teed läheks ka sama õilsa egiidi all võetav laen,” nentis Kaarelson. Peale selle on Eesti laenukoormus juba niigi kiiresti tõusnud, veel tänavugi kavatseb valitsus võtta jooksvate kulude katteks 930 miljonit laenu. “Laenurahaga 5% või kõrgemate püsivate kaitsekulude rahastamine ei ole realistlik plaan. Eesti riigikaitse tugevdamine pole ainult ühekordne moonaost, mille laenuga finantseerimine on võimalik, vaid pikaajaline panustamine, kümnete aastate peale ette mõtlemine,” selgitas ta.

Kaarelson rõhutas, et Eesti kaitsevõime algab inimestest, kes usaldavad oma riiki. “Eesti riikluse seisukohalt määrava tähtsusega küsimustes valetamine, riigikaitseks mõeldud raha lihtsalt ära kulutamine ja siis muudkui juurde küsimine, riigikaitse ettekäändel riigi lõhki laenamine vähendavad inimeste usaldust valitsuse, seeläbi kogu riigi vastu,” viitas Kaarelson viimases Turu-uuringute küsitluses rekordmadalale kukkunud valitsuse usaldusväärsusele.

Olukorra päästmiseks tuleb kogu julgeoleku sildi all kogutud raha viivitamatult kaitsevaldkonda suunata, seejärel alustada riigieelarve ulatuslike kärbetega. “Nice-to-have asjadest tuleb loobuda, lausalised toetused kinni keerata ja lõpetada riigieelarve kulude indekseerimine,” ütles Kaarelson.