Sotsiaaldemokraadid Kindlasti pole hooldusreform läbi kukkunud. Küll aga on kitsaskohti, mida annaks parandada.
Eesti Päevalehe juhtkiri nõudis 24. jaanuaril pensionite külmutamist, ehk nende indekseerimise lõpetamist, leides, et „valitsusest on kriisi haldamisel täiesti vale üht rahvastikurühma nii selgelt eelistada, isegi kui see on poliitiliselt mugav. Raha ju tegelikult pole“.
Veel osutas juhtkiri sellele, et indeks võib „sobida heal ajal, aga mitte kriisiolukordades, kus riigi päästmiseks tuleb murda kõiki tabusid. Tõesti on pensionäridel väga raske, kuid puudub vähimgi põhjus, miks peaks nende sissetuleku kasv just praegu garanteeritud olema“.
Mina, vastupidi tean mitmeid põhjuseid, miks pensionid peavad tõusma. Nimetan siin vaid ühe: vastasel juhul määrab riik tuhanded inimesed lausvaesusesse ja süvendab kümnete tuhandete toimetulekuraskusi, mis tähendab suurt lisakulu niigi ülipingelisele sotsiaalsüsteemile.
Ei läinud mööda kahte nädalatki kui EPL juhtkiri materdas riigikontrolli auditi tuules hooldusreformi ja sotsiaaldemokraate ning seadis sootuks uue ülesande: „Nüüd on moraalne kohustus see kõik lõpuni viia. Nii, et oleks päriselt läbi mõeldud nii katteallikad kui seegi, kuidas keskmise vanaduspensioni eest saaksid (hooldekodu)koha kõik, kes seda vajavad.“ Selle suunise kirjutaja ilmselt ei eelda, et kiire elukalliduse kasvu ajal peaksid pensionid paigal püsima …
Nüüd asja sisust. Riigikontrolli auditis ei ole nende jaoks, kes asjaga tegelevad, midagi uut. See kattub paljuski sotsiaalministeeriumi ja sotsiaalkindlustusameti andmete ning analüüsidega. Näiteks on sotsiaaldemokraatide fraktsioon viimastel aastatel korraldanud koos ametnikega kolm arutelu, kus tähelepanu all on reformi kitsaskohad ja nende ületamise teed.
Ühiseid arutelusid oleme pidanud ka sotsiaalkaitseministriga. Kui Delfi tõdeb armulikult, et „hooldusreform pole siiski läbi kukkunud“, siis mina väidan, et ta pole kindlasti läbi kukkunud. Samuti on tõest kaugel väide, et „võimalus ainuüksi oma pensioni eest ära elada osutus niikuinii fiktsiooniks“. Sotsiaalministeeriumi andmetel oli 2024. aastal enam kui pooltel üldhooldusteenusel olevatel inimestel tagatud hinnatud vajadusel keskmise pensioni eest koht hooldekodus. Seda küll neis hooldekodudes, mida peavad vallad või linnad.
Reformi keskseteks eesmärkideks oli vähendada abivajajate ja nende lähedaste rahalist koormust hooldekodu eest tasumisel, tõsta teenuste kvaliteeti ning kergendada lähedaste hoolduskoomust. Ja inimeste kulutused ongi oluliselt kahanenud – omaosalus on langenud 80 protsendilt umbes 30-ni, jäädes vahemikku 49-51 protsenti.
Tahame ju kõik, et meie vanemad või vanavanemad oleksid hooldekodus heades kätes. Kvaliteedi parandamisest räägivad järgmised numbrid: 2023. aasta lõpuks olid palgad hooldekodudes kasvanud aastaga keskmiselt 15 protsenti, hooldustöötaja keskmine brutopalk oli 1359 eurot ja abihooldaja oma 1146 eurot. Parem palk võimaldab valida tööle paremaid inimesi. Kõnekas on ka hoolduspersonali hoogne kasv ehk lühikese ajaga on juurde tulnud üle 400 uue töötaja.
Väike murrang puudutab ka omastehooldajaid – lühikese aja jooksul vähenes Eestis 1400 võrra nende inimeste arv, kes on hõivatud oma pereliikme hooldamisega (20+ tundi nädalas). Inimesed saavad nüüd soovi korral tööle minna ja endale tulevikuks tummisema pensioni kindlustada. Varem olid paljud lähedased sunnitud koju hooldajateks jääma või siis rabama mitmel töökohal, et maksta puuduolev summa kohamaksu ja pensioni vahel.
See kõik ei tähenda, et reformil poleks probleeme ega varjukülgi. Neid on ja nendega tuleb tegeleda. Samuti ei maksa unustada seda, et elame kriisiajal, mis raskendab kitsaskohtade parandamist. Hooldusteenuste rahastamise reeglid vajavad muutmist. Mida varem selleni jõutakse, seda parem.
Erahooldekodudes toimuv teatav hinnaralli on tõsiasi, nagu ei olnud reformi mõte suurendada ettevõtjate kasumit. Hinnarallit saaks pidurdada või vältida, kui kohalikud omavalitsused looksid ise hooldekodukohti juurde ning korraldaksid hankeid puuduolevate hooldekodukohtade ostmiseks, et nende linna või valla eakad saaksid hooldekodus taskukohasemalt elada. Võtmesõnaks on siin konkurents.
Kahtlemata on lahenduseks ka erinevate kodus elamist toetavate teenuste laiendamine, et hooldekodu kui kõige kallimat teenust oleks vähem vaja. Muuseas teeb praegu muret koduteenuste vähene pakkumine ja selle teenuse piirkondlikud erinevused. Kodu on inimese jaoks kõige parem koht nii elamiseks kui vananemiseks ja koduteenused on vajadusel toeks ning abiks. Aga on selge, et osa inimesi vajab oma tervisliku seisundi tõttu hooldekodu teenust.
Hoolimata tagasilöökidest ja muredest on hooldusreformi puhul tegu ühe vajalikuma ning oodatuima pöördega sotsiaalkaitse vallas. Koht hooldekodus on muutunud varasemast kättesaadavamaks ning paljud inimesed ja pered on saanud abi. Siit tuleb nüüd edasi minna.
Reformierakond
Parempoolsed
1 EUR =
1 EUR =
1 EUR =
1 EUR =
1 EUR =