Hanah Lahe: Pelguranna tramm toob Põhja-Tallinnale uue hingamise

Põhja-Tallinna elanike arv kasvab prognooside järgi lähima 10-15 aastaga ca 40 000 inimese võrra. On ilmselge, et tänane liikluskorraldus ei ole jätkusuutlik ja linnaosa vajab efektiivsemat ühistransporti koormusega toime tulemiseks, kirjutab Riigikogu liige ja Reformierakonna Põhja-Tallinna piirkonna juht Hanah Lahe.

Üks lahendus koormuse leevendamiseks on Pelguranna trammiliini rajamine, mille rajamise ideed Keskerakond oma võimuajal vaikimisi toetas. Nüüd on nad võtnud EKRElt üle strateegia olla igal ajal igas kohas millegi ehitamise vastu. Ometi teavad nii nemad kui Tallinna võimuerakonnad, et Pelguranna tramm tähistab olulisest sammu Põhja-Tallinna ja laiemalt kogu pealinna arengus. Uus trammiliin pakub elanikele kiiremat ja mugavamat ühendust ülejäänud linnaga ning vähendab autostumist.

Paraku ei ole kaks kümnendit Tallinnat juhtinud Keskerakond linnaplaneerimisse eriti tõsiselt suhtunud. Tegevusetuse ja visiooni puudumise vabanduseks tuuakse ikka ja jälle, küllap veel mitu kümnendit edaspidigi, “kikilipsu teooria”. Seega ei ole mulle üllatus, et keskerakondlased kahtlevad uute trammiliinide vajaduses ja pean oluliseks selgitada, miks Pelguranna tramm niivõrd oluline ja vajalik on.

Miks on Pelguranna tramm Põhja-Tallinnale vajalik?

2014. aastal koostatud Põhja-Tallinna liikuvusuuringust selgus, et linnaosa liikluskoormus oli juba tollal kriitiline ning arvestades piirkonna arengut ja autostumise kasvu pealinnas, on koormus tulevikus kasvamas.

Praegu toetub enamik piirkonna liiklusest Sõle tänavale ja Paldiski maanteele, mille läbilaskvus on tipptundidel ammendunud. Et täiendavad uusarendused ei halvendaks olukorda rohkem, peavad paralleelselt arenduste realiseerimisega toimima hakkama ka ühistranspordiühendused. Ilma alternatiivsete ja lisanduvate transpordilahendusteta süveneb Põhja-Tallinna elanike rahulolematus nii liikluskorraldusekui linnaruumi kvaliteediga.

Trammiliikluse laiendamine on selge suund leevendamaks liiklusummikuid ja vähendamaks sõltuvust autotranspordist. Just nimelt sõltuvust, mitte vabadust, kasutada erinevaid liiklusvahendeid. Autoliiklus ei kao kuhugi ja keegi tegelikult ei võitlegi selle vastu — kuigi on hulk poliitilisi erakondi, kes seda muinasjuttu enda kasuks räägivad. Kuid selle kõrval peab oluliselt kasvama ühistranspordi kasutajate ja kergliiklejate hulk, mis vajab korralikke investeeringuid taristusse.

Pelguranna tramm võimaldab elanikel jõuda kiiresti Balti jaama ning sealt edasi teistesse linnaosadesse. Täna on Pelguranna elanikud teiste linnaosadega ühendatud vaid bussiliikluse ja isikliku autoga. Tegu on linnaosaga, kus elab neli korda rohkem inimesi kui Hiiul ning ligi kolm korda rohkem inimesi kui Kadriorus, kus on tervelt kaks toimivat trammiliini.
Uue trammitee rajamisel tuleks mõelda ka vastupidi — kuidas saaksid teiste Tallinna linnaosade elanikud parema ühenduse Põhja-Tallinnaga? Stroomi rannahoone juurde kavandatav trammipeatus on ju suurepärane viis, kuidas tõmmata ligi rohkem inimesi nii Stroomi randa kui ka ümbritsevasse laheäärsesse loodusesse.

Eksitavad väited Pelguranna trammiliini kohta

Sotsiaalmeedias levib trammide kohta kummalisi, et mitte öelda jultunuid valeväiteid.

Näiteks, et trammitee rajamine toob kaasa majade kokkuvarisemise. Tallinna trammivõrgustik on ühel või teisel moel töötanud üle sajandi. Ei ole küll kuulda olnud ega üles dokumenteeritud, et mõni maja oleks trammiliikluse tõttu kokku varisenud. Kuhu jäävad faktid?

Liigub ringi ka kartus, et Pelguranna trammitee ehitamiseks tuleb maha raiuda suur hulk puid. Tegelikult mõjutab see peamiselt vaid ühte piirkonda Puhangu tänava alguses. Seal on tarvis teha ruumi trammi pöörderajale ning eeldatavalt tuleb “ohvriks” tuua maksimaalselt paarkümmend puud ning vanad garaažid. Ka paarkümmend puud on olulised looduse osad, ent jällegi – me elame linnas, mitte maal. Liiklusega tuleb arvestada ja valikuid teha.

Veelgi kummalisem on arvata, et sihilikult kavandatakse halva kvaliteediga trammiliini, mis oleks ohuks ümbritsevale keskkonnale ja inimestele. See on õela ja umbuskliku mõttelaadi musternäidis, mida ükski poliitik – ka vene keelt kõnelev keskerakondlane – ei suuda ravida.

Kui mõni hoone on tõesti ehituslikult sedavõrd kehvas seisus, et see võiks trammiliikluse tõttu varisemisohtu sattuda, siis on selle probleemi põhjuseks halva kvaliteediga ehitus, mitte trammitee ise. Sellisel juhul tuleks hoone renoveerida või rekonstrueerida.

Tramm ei ole ohtlik, hoopis vastupidi. Tramm on üks ohutumaid ja keskkonnasäästlikumaid transpordivõimalusi linnakeskkonnas. Selle liikumine on ettearvatav ja tulevikus ka automatiseeritav. Tehnoloogia transpordisektoris areneb iga päev paremaks ning sellega on seotud ülimalt vähe liiklusõnnetusi, kui kõrvutada ühistransporti teiste liikumisvahenditega linnakeskkonnas.

Suured muutused saavad alati esmalt kriitikat

Kohalike elanike mured on arusaadavad ja nendele peab kahtlemata tähelepanu pöörama.

Julgen aga väita, et suurem osa Põhja-Tallinna elanikke toetab uut trammiliini ja et tellimus selleks on olnud aastakümneid. Suured muutused, sh autoliiklusele loodud Reidi tee, on alati esmalt saanud kriitikat, ent hiljem ei kujuta inimesed ette, kuidas varem ilma said.

Olen kindel, et täpselt nii läheb Pelguranna trammiliini ja kõikide teiste uute Tallinna trammiliinidega. Ning kui pilt laiemaks tõmmata, siis sama toimub ka Rail Balticuga.

Linnaplaneerimises tuleb arvestada pikaajaliste mõjude ja prognoosidega. Ja on paratamatu, et linnakeskkonnas on nii müra kui liiklust omajagu. Ent ühistranspordi ja kergliikluse arengu eelistamine toob linnakeskkonda lõppkokkuvõttes vähem müra, sõbralikuma ja rahulikuma liikluse ning puhtama õhu. Seega – vähene keskkonnamõju räägib samuti trammiliikluse kasuks.

Ja on oluline mainida, et juba selleks kevadeks on kavandatud Putukaväila Paavli ja Pelguranna ruumilõikude valmimine, seega rohelust lisandub Põhja-Tallinnasse ainult juurde. Linnaosade vaheline rohekoridor seob Tallinna linnaosi veelgi enam ja loob head avalikku ruumi ka varem vähekasutatud kohtadesse, näiteks just Põhja-Tallinna garaažidevahelisele alale.

Autostumise vähendamine ja elukeskkonna paranemine

Kvaliteetne ühistransport ja läbimõeldud kergliiklustaristu on parim viis vähendada autosõltuvust linnakeskkonnas. Rõhutan taaskord, et räägime sundliikumisest – kui autoga on mugavam ja kiirem liikuda kui ühistranspordiga, siis miks peakski ühistransporti eelistama?

Pelguranna tramm aitab inimsõbraliku linnaruumi suunas liikuda, pakkudes kiiremat ja mugavamat alternatiivi autole. Täna on autoga liiklemine Põhja-Tallinnas igas suunas tavapärane, ent sellega kaasnevad ka parkimisprobleemid, mürareostus, tihe liiklus ja ummikud.

Linnaruumis peab olema kõigil hea ja eriti neil, kel on liikumine raskendatud ning võtab rohkem aega – eakad, lapsevanemad kärudega, lapsed ise ja erivajadusega inimesed. Linnaruumi inimkesksemaks muutmine sh ühistranspordivõrgu arendamine avab linna kõigile, mitte vaid autoomanikele.

Trammiliin on ka pikas perspektiivis majanduslikult kasulikum kui bussiliinid. Praegu ühendab Pelguranna piirkonda kesklinnaga neli bussiliini (3, 35, 40, 66), mille koguliiklus tipptundidel on 37 bussi. Bussiliikluse tihendamine on kallis ja koormav, sest see tähendab pidevaid investeeringuid nii bussidesse kui ka teede hooldusesse. Tramm seevastu suudab sama töö ära teha väiksema hulga sõidukitega ning pikaajaliselt vajab vähem hooldust kui pidevalt kuluvad asfaldiga bussiteed.

Keskerakondlased mängivad ja nende mure ei ole siiras

Keskerakondlaste murede puhul on paraku on tegemist vaid kohalikeks valimisteks korraldatud poliitilise manipulatsiooniga. Mängu eesmärk on tekitatada kohalikes elanikes pahameelt ja vastuseisu linnavalitsuse plaanidele Tallinna linnaruumi parendada. Sestap ei arvesta Pelguranna trammi vastased keskerakondlased Põhja-Tallinna elanike liikumisvajadustega pikas plaanis – hea ühendus teiste linnaosadega, liikluskoormuse vähendamine ja mitmekesised liikumisvõimalused.

Julgen väita, et teistsuguses võimuolukorras reklaamiks nad projekti kui endi suurt saavutust. Seda on lihtne väita, arvestades reklaami, mida nad tellisid ja tegid mitu aastat Ülemiste trammiterminali projektile ja Vanasadama trammiteele.

Pelguranna tramm on oluline investeering Põhja-Tallinna tulevik. See aitab vähendada ummikuid ja parandab elanike liikumisvõimalusi. Ehkki igasugune suur muutus tekitab vastuseisu, on Pelguranna tramm kasulik nii kohalikele elanikele kui ka laiemale linnakeskkonnale. Põhja-Tallinna läänepoolsem osa ei saa jääda ainusõltuvaks autodest ja bussidest ning ei pea kannatama aina suurenevat müra, õhusaastet ja ummikuid – just seetõttu on trammipõhise ühistranspordi arendamine hädavajalik.