Ettevõtete müügitulu paraneb tasapisi

Kuigi eelmise aasta viimases kvartalis pöördus ettevõtete müügitulu kasvule, vähenes see aasta kokkuvõttes protsendi võrra. Kuna tööjõukulud samal ajal suurenesid, langes ettevõtete kasum juba teist aastat järjest. Ilma tööjõukuludeta vähenesid ettevõtete muud kulud müügituluga umbes samas tempos.

Kui jätta välja 2020. koroonakriisi aasta, on ettevõtete tööjõukulude osakaal müügitulus tõusnud vähemalt viimase 24 aasta kõrgeimale tasemele, samal ajal kui kasumlikkus (ehk kasumi osakaal müügitulus) oli eelmise aasta omast madalaim vaid sügava majanduslanguse ajal 2009. aastal. Samas on kasumlikkuse langus pikaajaline trend.  

Eelmise aasta müügitulu langusele aitasid enim kaasa hulgikaubanduse ja energiatootmise müügitulu vähenemine, samas kui info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT ) teenuste kasv oli domineerivalt tugevaima positiivse mõjuga.

Kaks aastat kestnud müügitulu ja kasumi langus on suurendanud ettevõtete pankrottide arvu. Kui eelmisel aastal suurenesid need aastases võrdluses 11%, siis 2023. aastal lausa poole võrra. Nii suureneski aastatel 2023–2024 ettevõtete pankrottide arv Eestis rohkem kui Euroopas Liidus keskmiselt, sh rohkem kui Lätis, Leedus ja Soomes.

Kuigi kahel viimasel aastal ettevõtete müügitulu vähenes, tegi see aastail 2021–2022 kiire hinnakasvu ja siis veel piisava nõudluse toel järsu tõusu. See jättis ettevõtete müügitulu 2024. aastal kolme aasta taguse ajaga võrreldes 19% ja kasumi 7% suuremaks.

Investeeringud kasvus, müügitulu paranemas

2023. aastal aeglustunud investeeringute kasv kogus eelmisel aastal taas veidi hoogu ja suurenes jooksevhindades 5%. Seda kasvu toetasid enim investeeringud ehitistesse ja transpordivahenditesse. Investeeringud ehitistesse suurenesid palju ka 2023. aastal, kuid eelmise aasta investeeringute kasv transpordivahenditesse tuli väga madala võrdlusbaasi pealt, kuna 2023. aastal tegid need suure languse. Kuigi Swedbanki eelmise aasta tööstusuuringu järgi oli ettevõtete põhifookus efektiivsuse parandamine, siis näiteks investeeringud uutesse masinatesse ja seadmetesse ning arvutisüsteemidesse ikkagi vähenesid.

Ettevõtete müügitulu peaks sel aastal tasapisi paranema. Koos müügitulu languse pidurdumise ja kasvule pöördumisega eelmise aasta lõpus, samas kui töötatud tundide arv on juba kaks aastat vähenenud, hakkas eelmise aasta teisel poolel ettevõtete tunnitootlikkus taas suurenema. Kuigi ühe kauba või teenuse ühiku tootmises sisalduva tööjõukulu kasv aeglustub, on vähemalt tööstusettevõtete hinnangul nende konkurentsivõime nii kodumaisel kui ka välisturul halvenenud ja jätkuvalt nõrk. Intressimäärade langus soodustab aga laenamist ja see peaks kasvatama ettevõtete investeeringuid.

Kasumlikkust mõjutab paljuski see, kuidas ettevõtted oma tööjõukulude kasvu kontrollivad. Keskmise palga kasv küll aeglustub sel aastal, kuid aegamööda pingelisemaks muutuv tööturg hoiab seda võrdlemisi tugeva.

Esialgsed andmed võivad muutuda

Ettevõtete kvartali numbrite juures tuleks kindlasti arvestada, et need on esialgsed ja võivad täpsustamisel oluliselt muutuda. Näiteks on viimase kümne aasta keskmisena ettevõtete täpsustatud müügitulu olnud ligi 10% suurem ning kasum kolmandiku ja investeeringud enam kui poole suuremad. Kui see on müügitulu kasvu üsna vähe muutnud, siis ettevõtete kasumi ja investeeringute muutus erineb kvartali- ja täpsustatud aastaarvestuses üsna palju.